Eve Saare blogi: Spitzkoppe

26.12.2013.a.
Ärkame koos päikesetõusuga. Võtan jääkülma dušši, sest see on ainus võimalus end vähegi pesta jäegmise umbes 30 t jooksul. Järgmine kord saab end pesta alles reedel. Vahepealsel ajal tuleb läbi ajada beebi niiskete salvrättidega.
Kuna Mutsumi on kusagil ära, võtan telgi peaaegu lõpuni üksi alla. Pärast hommikusööki sõidame Spitzkoppe. Tee sinna on pikk. Teel teeme paar peatust, kuid esimesed 2 supermarketit on suletud. On nö Boxing day, kus jagatakse kingitusi. Teeme peatuse ka kohalikul turul. Ostan 40 RAND-i eest ühe riidest nuku Mutsumile tasuks laenatud vee eest. Ostsin endale liiga vähe. Ei harju ära mõttega, et vell peab hulgi ostma ja hoidma....
Lõunaks jõuame ühte väikelinna, kus on supermarket avatud. Ostan suure vee, nätsu, jäätise ja õunu. Siin sujub teenindus hästi. Kohe pärast seda on kerge lõuna makaronisalati ja värske salatiga. Jätkub teekond Spitzkoppe, rappuv ja tolmune aga läbi imekauni kõrbe.
Spitzkoppe saabudes paneme kohe telgid üles ja läheme ümbrust uudistama. Vaated on võrratud, meenutades veidi Sardiinias nähtut. Oleksid justkui moodsa raidkunsti näitusel, näha on erinevauuremaid ja väiksemaid kivirahne kalju otsas. Näen ka dassisid, kes on tuttavad juba LAV-st Laudmäe otsast. Siin on neid rohkem, nad on kaugemal ja neid on raskem tabada.
Jään märkmeid tehes ootama õhtusööki ja päikeseloojangut. Päikeseloojang polegi nii imeline kui ootasin. Ilus päikeseloojang vajab pilvi kuid siin neid pole ühtegi. Ootasin päikeseloojangut koos noorte tüdrukutega Austraaliast, Saksast, Hollandist ja Tsehhist. Tüdrukud rääkisid muidugi poistest. Tundsin end vana ja elukogenuna...
Õhtusöök oli kaunis kohas ümber lõkke ja nagu alati ülimaitsev: riis, grillitud kanakoivad, soe salat. Kui lõpetasime oli taevas täis tähti. Proovisin USAS elavalt korealaselt laenatud statiiviga pilte teha aga tulemus polnud mulle rahuldav. Loobusin....