Eve Saare blogi: Swakopmund

27.12.13.a.
Taas varane äratus, mis on sellel reisil normiks. Kiire hommikusöök ja teele. Sõita on umbes 4 tundi. Teel peatume poolvääriskive müüva turu juures. Ehteid ja kive on palju, neile, kes suudavad neist ehteid luua.
Saabume enne 11 kohale Swakopmundi. Linnon sakslaste poolt rajatud ja nende järeltulijaid on siin endiselt palju. Ilmselt seetõttu on ka linn eriliselt puhas ja korras. Meid viiaksegi kõigepealt tutvuma erinevate vaba aja veetmise võimalustega. Valida on langevarju hüppe, liivalaua või ATV sõidu vahel. Kuna paljud meist lähevad järgmisel õhtul ATV-dega kõrbe sõitma, lasen ka ennast ära rääkida. Huvitav, kuidas ma selle juhtimisega ikka hakkama saan....
Seejärel viiakse meid hotelli, kuid toad pole ikka veel valmis. Saame poolteist tundi omal käel linnaga tutvumiseks. Jalutan ookeani äärde. Saan siit mõned kenad pildid. Söön jäätise, ostan pisut puuvilju ja pudeli valget veini, et toakaaslasega jagada ning nüüd on tuba korras. Esimese asjana üritan kaamerat laadima panna aga mulle Tallinna Lennujaamas müüdud adapter ei sobigi. Õnneks saan meie bussijuhilt Martinilt laenuks adapteri. Järgneb kaamera laadfimine, pesu pesemine, enda pesemine. Jagan tuna Uus-Meremaalt pärit naisega, kes on juba üle kuu Aafrika eri riikides reisinud: Tansaanias, Keenias, Etioopias, Sambias, Zimbabwes jne. Joon veini, tõsi üksi, sest toanaaber ei joo ja kuivatan juukseid samas päivikut täites. Kui juuksed on kuivaks saanud, lähen ka taas ringi vaatama. Kell 19:30 lähme kõik koos Itaalia restorani aega veetma ja sööma.
Meie giid viib meid küll kohale aga siis lahkub, tuues ettekäändeks valutava pea. Ju on ta meist ka veidi tüdinenud. Tellime joogid ja söögid. Pizzadega läheb kohutavalt kaua aega. Seniks jagatakse meile välja paberilehed ja erinevat värvi vildikad. Seejärel kirjutab igaüks meist oma nime keset paberit ja annab paremale poole edasi. Igaüks kirjutab midagi vastava isiku kohta, kelle nimega paber tal ette satub. Lõpuks saab igaüks taas oma nimega lehe kätte ja saab lugeda teiste mõtteid tema kohta. Minu kohta on kirjutatud põhiliselt seoses mu fotograafiahuviga.
28.12.13.a.
Pärast hommikusööki hotellis korraliku kohviga täidan päevikut, kirjutan kirju, sest meil on wifi ja pesen veel pesu. Seejärel jälle linna avastama.
Külastan kohalikku turgu, kust on võimalik osta erinevaid suveniire. Meid on hoiatatud, et poes võib kauüp olla odavamgi ja nii ongi. Ma ei osta mitte midagi.
Veedan tunnikese rannas päikest võttes. Rohkem ei julge, kardan tuule käes olles ära kõrbeda. Seejärel liigun mööda mereäärt kõrbe poole. Teel tehakse ettevalmistusi laulatuseks. Uurin rannas olijatel, mis kella paiku võiks üritus toimuda, et selleks ajaks tagasi tulla. Pakutakse paari tundi.
Edasi minnes leian rannast restorani otse rannas. Teen siin lõuna. Jagan lauda kohalikega, kel on imearmas tütar. Palun luba pildistamiseks.
Liigun veel edasi kõrbe poole ja leian tiigi flamingode ja pelikanidega. Kasutan võimalust pildistamiseks.
Seejärel tagasi laulatuskohta ja just õigel ajal. Oodatakse pruudi saabumist. Saan mõned huvitavad pildid. Seejärel tagasi hotelli, et olla valmis ATV-dega sõiduks. Kell 16:45 tullakse meile järgi. Olen veidi mures oma sõiduoskuse üle. Pärast esimest paarisada meetrit on mul selge, et ma ei saagi hakkama ja jään teiste sõitu takistama. Kuna olen seda hirmu juba alguses meie juhendajaga jaganud, saan koha tema selja taha. Sõiduk jääb raja äärde. Sõidame ringi. Kõrb on ilmekaunis. Paraku päris päikeseloojangu pilte me ei saa. Saan üldse selles liivatormis teha umbes 20 pilti kui kaamera teatab, et ei leia kaarti. Olen mures. Millega ma ülejäänud reisi jäädvustan?
Pärast hotelli jõudmist puhastan kaarti puhta rätikuga. Kuid ikkagi ei toimi. Toanaaber lohutab, et vaid mälukaart on katki ja kaamera ise võib korras olla. Vahetangi kaameras kaardi ja teen proovi. Kaamera töötabki. Seejärel proovin laadida pildid kaardilt tahvlisse ja ka see toimib. Seejärel formattin kaameras kaardi. Kõik on korras. Milline rõõm!!!
Nüüd võib ka õhtust sööma minna. Esialgu ei leia me ühtegi kohta kus seda teha saaks. Lõpuks leiame kohad kala kiirtoidu söögikohas. Interjöör millegagi silma ei paista aga toit on maitsev ja lisaks ka odav.
Põnev päev oli!